Ma käin tavaliselt enne või pärast ujumist(E ja T) ka turul, jääb ju tee peale. Ostan salatit, kusjuures võtan ise karbi kaasa ja kilekoti kah, siis veel mõnikord mune, oma munakarp ikka kaasas ning õunu ostan samuti. Eesti ubinaid müüb vaid üks mees ja mulle kohutavalt meeldib ta, mitte erootiliselt, aga lihtsalt. Ta on nii äge vana, kuigi pole juttu rääkinud. Nüüd meeldib ta mulle veel rohkem, sest täna, kui õunu valisin ja järjest mitu tükki tagasi panin pärast vaatamist, sest need olid tõesti inetud, siis ta ütles: "tule vaata, mul on siin kastis magusamad ja ilusamad. need on omadele kundedele." see oli ju puhas vihje. Vägev, kui keegi leti alt paremat kraami pakub, sest sa oled  o m a. Ma oleks Pajumäe talu  o m a  ka, kui nad 1 liitrised maitsestamata jogurtid müüki tagasi paneksid. Otseloomulikult ei suuda ma vastu panna lahtiselt müüdavatele komeedi kommidele ja Ülejõe kohviku porgandipirukale ning jumaliku sokolaadiglasuuriga kaneelisaiakesele. Too kohvik asub mu maja lähedal, aga kuna nad oma kraami ka turul müüvad, siis ostan sealt, on mugavam kui keldikohvikusse ronimine.
Mari ütleb aitäh ja emme ja mamm-mamm ja pudikeelt valdab ka. Sööb veits rohkem kui varem, aga ainult kindlaid asju nagu maitsestamata jogurt kõrvitsapüreega või püreestatud kanasupp, mille ise teen ja kolmevilja tittede puder koos kõrvitsapüreega ja ploomipüree, muidu on rinnapiimasõltlane. Ööd on kohutavad, sekka mõni selline, kus saan isegi 5 tundi juttu magada, kuid üritan üle elada. Tahaks päevase toitmise enamvähem joonde saada ja siis ööde kallale minna.
Muideks, üks sõbranna on lapseootel, mul on hästi hea meel.