Sain eelmine nädal kirja. Nimelt on Marile olemas vaba koht siinsamas lähedal, mõne minuti kaugusel olevas lasteaias. Ooojee. Vähemalt on mingi asi seoses tuleva sügisega paigas. Muu on veel tume maa, aga ma ikka mõtlen, päriselt.
Aga õues on paks lumi maas ja õnneks olen ma piisavalt laisk olnud, et kelku mitte keldrisse viia. Vahepealsed ilmad ei andnud ju mingit lootust lumele. Ja kui kelk on mulla-liivaporist must, mõtlesin, et oh pagan, küll oleks hea sellega veel läbi valge lume sumada, sest järgmine talv oleks too kelk Marile väike, siis millegipärast otsustab ilmataat mind rõõmustada ja veel aprillikuus anda võimaluse. Me võtsime võimalusest kinni.

Meie hoovis tehtud pilt, kust on näha üht lasteaeda ja tolle kõrval on veel üks, kus Mari käima hakkab. Nimeks Krõll.