Tänavuste jõulude juures on see hea asi, et saadakse aru, kui kingitust ei tee ja oi, mulle meeldib nii. Peresiseselt sai kokku lepitud, et ainult lapsed saavad. Tegelikult oli see nii ka eelmine aasta, aga nüüd ma ütlesin ise välja: AINULT LAPSED, sest eelmine kord kvalifitseerusin ma ka nende laste sekka mingil imelikul kombel. Mul kama nendest kingitustest ja tahaks, et lastel oleks ka, sest neile on raske midagi ise teha(neid on ju nüüüd neli kokku ja ma ei plaani kunagi piisavalt ette, aega jääb väheseks) ja siis peab minema poodi, ostma midagi, siis mõtled, mis see küll olla võiks ja raudselt on neil umbes sada sellist plönni kodus olemas.
Oma kodu ei hakka ma ka kunagi ehtima. Tähendab, ma loodan ja arvan nii, aga juu on väiksel lapsel tore, kui kuusk oleks toas ja paberist lumehelbed aknaklaasi küljes. Vähemasti mulle meenuvad need asjad lapsepõlvest seoses jõuludega. Õnneks veedame tänavu need pühad kodust eemal ja ka söögitegemise üle ei pea ajusid ragistama.
Vot sellised jõulud mulle meeldivadki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar