pimedus&lumi

Plaanid lendasid vastu taevast. Lootsin jõulud Pärnus veeta, kuid ei. Tanel pidi viimasel hetkel ikkagi tööl olema ja nii me Tartusse jäimegi. Ma loodan, et need olid mu ainukesed ja viimased jõulud, mille möödumist ma nii ootasin, sest teadsin, mis isa tegema hakkab, kui vabad päevad käes ning külalisi ka pole oodata. Nii ka läks. Minul igaljuhul enam jaksu ei ole, et sellega tegeleda. Eks ta ise vist ei teagi, missugune põlgus mu sees keeb. Igapäevane viisakus on vaid jäänud. Veidi üle nädala tuleb veel vastu pidada. Vähemalt veedame pool järgnevast nädalast Audrus ja ma ei jõua ära oodata neid lumiseid metsi ning sauna, vaikust ja loomulikult oma inimesi.