Kodus vedelesid ammusest ajast ilmutamata filmid. Mitte nii väga ammusest just, aga piisavalt, et unustada, mis kaadrid peal. See tõi mulle tagasi tolle tunde, mida filmiga pildistamine tekitab ning üleüldse kogu protsess lõpuks piltide kättesaamiseni on nii põnev. Soovitan soojalt. Filmil on oma võlu ja kuluv raha, aeg, kannatus on kõike seda väärt-AAAAH, ma võiks lõpmatuseni sellest heietada. Peab ikka Zeniidi tolmukihi alt üles otsima ja õe kolakambrist saadud Ljubiteli ära proovima, kas temast töölooma on.
Olen kaks korda kandelinaga väljas käinud ja Mari on kenasti magama jäänud. Homme ostan parema lina, mis peaks mugavam olema ning see kuu alustan ka marlimähekmetega. Pole veel kõik vajamineva soetanud, aga kindlasti proovin ära selle jandi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar