Mulle meenus, et üks päev, kui vankriga Aurasse sisenesime, siis ukse avas meile Indrek Hirv. Ütlesin viisakalt aitähh ja puha. Poeet vaikis, naeratas tagasihoidlikult. Armu või ära vanamehesse.
Muideks, esimene lumi on maas ja mul on hoopis teine tunne sees. Momentaalselt tekkis, kui nägin, et midagi sajab alla ja maa läheb valgeks. Need on viimase kuue aasta sügis-talvised emotsioonid.
Jaan Sööt - Suur Nukker kuu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar