_?

Haav tuli veits lahti, kui seljakoti seljast ära hakkasin võtma.. nagu.. kaua võib. Mari tahab korralikku vannitamist saada, ma tahan Aurasse ja nii edasii.
Niit võeti välja esmaspäeval, pereõde venitas nahka, et veenduda, kas haav kenasti kinni kasvanud. Blä.
Mari ütleb tadääää, tadääää ja nii me istume söögilaua ümber ja tadäätame mõlemad, sest siis läheb ta suu lahti ning mul õnnestub kasvõi üks lusikatäis püreed/putru sisse sööta. Nagu.. mulle ei meeldi nii, aga kõik vatravad ümberringi, et sunni, sunni, küll siis hakkab sööma. Ja ma ei saa aru. Vankril rattakumm jälle katki. Täna käisimegi poes nii, et see lössis kumm häälitses igakord, kui pöörasin vankrit. Nagu.. päris naljakas oli. Ja ma ostsin piimasegu ka. Mitu nädalat olen seal riiuli ees mõelnud: võtan, ei võta, võtan, ei võta. Seekord võtsin, sest need öised söögirallid on mu nii ära kurnanud. Kusjuures veel kassas tundsin süümekaid, kui paki lindi peale panin, sest mu kindel plaan oli vähemalt lapse aastaseks saamiseni rinda anda, kui ta ise muidugi ka soovib. Aeehhh..