Ilm on vägev! Kõrged vallid pole mind loomulikult takistanud vankriga välja minemast. Tirin, vean, vajadusel tassin, aga tuppa passima ma ei kavatse jääda.
Naabrinaiselt sain taas kirjakese, mis oli poetatud vankrisse. Jutt oli selles, et kui ma palju lund trepikotta vean, siis pean selle ka ära koristama, eksole. Üks lihtne palve, onju, aga ta peab sinna vahele pilduma igasuguseid sarkastilisi lauseid koos hüüumärkidega. Jobu. Muidu, kui trehvame, siis naeratab, pärib lapse käekäigu üle. Öelgu otse, aga need kirjad teevad ta elu vist põnevamaks. Ma ei viitsi teda isegi perse saata või vastu kirjutada nagu soovitatud on. Nädala alguses tekkis esimese korruse trepi peale mingi hunnik musta puru. Mutt kribas kähku kirja ja pani seinale, et kes tegi, koristagu ära. Lõpuks pidi ta ise selle sealt kokku pühkima. Ja kõige tipuks poetas üks peni oma jäägid välisukse ette. Ma arvan, et mutt sai infarkti.
Muideks, Tanel tuleb varsti koju. Reedel siis. Ma ei ole teda kaks kuud näinud!!!!!! Kohutav, aga tõsi. Selline asi peaks keelatud olema. Juba ütlesin ka talle, et hoolitsegu selle eest, et nii enam ei juhtuks. Kohutav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar