Mari sai mõned päevad tagasi kaheseks. Päeva hiljem jäi ta mingisse kõhuviirusesse ja aina oksendas, õhtustele külalistele pidin raske südamega ära ütlema. Seda pidevat oksendamist oli väga raske vaadata. Rääkimata vähemalt 5 korra enda kui ka lapse riiete vahetusest ja ka voodipesu, aga õnneks tundub see nüüd möödas olevat ja pöidlad peos, et see viirus mind maha ei murra. Kui aasta tagasi kukkus Tanel sõjaväes oma käe kipsi ja täpselt kaks päeva enne Mari sünnipäeva, siis tänavu jäi ta kõhuviirusesse samuti kaks päeva enne lapse sünnipäeva. Eks Mari temalt selle ka sai, aga mis veel eelmine aasta oli, Mari jäi pärast aastaseks saamist haigeks ning kuni juunini oli pidevalt nohus või köhas, maksimaalselt nädal oli terve ja jälle. Näis, kas see kordub taas. Sellised imelikud mustrid.
Vastlapäeval tegin eeskujulikult ise hernesuppi ja kukkleid. Mõlemad said hääd. Tollest teisipäevast alates olin reedeni pidevalt köögis, kui ei, siis kas magasin või olin kodust väljas. Ühesõnaga kokkamine täie rauaga, sest kolmel õhtul järjest oli oodata külalisi. Kõik õhtud olid mõnusad, viimane neist jäi muidugi ära.
Pildimaterjali ka.
sünnipäeva hommikul.
purustatud söetabletid ja martsipan..
ja saadud must martsipan.
nunnu Maia nagu ta ise ütleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar