Elu ütleb sulle, et õpi, raisk, õpi oma vigadest, tõusudest ja mõõnadest! Ja mida inimene teeb? Just, ei õpi. Nii minagi.
Aga tead, kui kuradi hea meel mul on, kui kellelgi läheb hästi. Olgugi, et loomused on meil erinevad, aga meid seob miski ja mul on hea meel, et see nii on. Käisin ühes ilusas pulmas ja olen õnnelik, sest nemad on õnnelikud.
Kuigi mul ei tohiks olla lubatud õnne tunnet tunda, olen olnud paha tüdruk. Väga paha. Ma olen rahul oma pereeluga, aga maagiline tõmme on ka kaugemal olevaga, sellega, mis muidu on selja taga olnud. Alati olemas, akna taga öösiti, aga mulle kättesaamatu. Nüüd ma olen seda maitsnud ja joobunud. Uppunud pahedesse.
Ta üritab mind päästa, meid päästa. Ma tean ja ei tea ka. Kardan tunnistada ja öelda. Kardan kõik kaotada. Aga võibolla läbi kõige selle leian lõpuks enda? Kuskil kõige pimedamas nurgas, kuhu vabatahtlikult ei tahaks keegi astuda, äkki Mina on seal.
Muide, minu reedene õhtu algas mingi kutsetega kaubamaja partyga + tasuta alko ja snäkkidega (meid nihverdati sisse tutvustega), kus mul oli võimalus pildistada canon 6d-ga :)))))) ja hommik algas stripiklubis. Sinna vahele jäi öö, mis oli väga tiheda graafikuga ja sisustatud mõnusate Tartu pubidega. Shootersi osas olen küll kahtlev, kas kasutaksin seda sõna mõnus. Igas paigas oli midagi meelde jäävat, mõni väike seik. Jah, said õigesti aru, Jaanika on võlutud joomisest ja läbustamisest öises Tartus.
Tanel käitus endale iseloomulikult ning oli praktiliselt karvupidi koos ühe teise seltskonnaga ning loomulikult ei teinud keegi välja kiljuvast naisterahvast nende meeste vahel, ei, tegelikult olin ma nendega lausa füüsiliselt kontaktis, kus tõukasin üht eemale ja teist ning lõpuks aitas ainult Tallinast pärit kaaslase pipragaas ja meie kiired jalad. Fakk, ma vihkan neid mehi, kes vägivaldseks muutuvad alkoholi tarvitades, kes neid armastakski, eksole. Kõige enam ma vihkan, kui pean oma enda meest eemale tirima. Ma isegi ei ütle kergendunult, et õnneks läks kõik hästi, see pole lohutus, mul on halb selle intsidendi pärast. Jah, Tanel! Ja kõik algas sellest, et üks purjus tüüp mulle otsa koperdas, millest mina ei teinud väljagi.
Ma lihtsalt pidin sellest kirjutama.
Kõik saab korda.
3 kommentaari:
"Endale iseloomulikult", polnud see midagi esmakordset 7 aasta jooksul? Sest ma ei mäleta, et oleksin kunagi sinu ees kellegagi karvupidi kokku läinud varem.
Aga ma tean su loomust, mis on väga kaitsev ja tegelikult ka agressiivne. Ma olen näinud küll neid momente, kui su silmad põlevad ja käed on rusikas. Nüüd, see situatsioon, oli jah esmakordne, aga nende sõnadega tahtsin seda öelda, et see situatsioon ei üllatanud mind. Kellegi teise suhtes, kelles pole raasugi agressiivsust, oleks olnud üllatav.
Postita kommentaar