keer.

Nohhjahh.
Tsiteerides mu päästjat, kes lõpuks alla andis: "sind oleks pidanud ikka filmima, siis oleksid saanud oma hulluarstile näidata."
Ma ei joo enam kunagi tekiilat.
(vähemasti mitte nii palju)
Ah, see selleks.

Lugesin raamatut ka. Oipühataevas, sestest no, ma pole elus ühtegi suhete teemalist asja tahtnud väga lugeda. Nüüd nagu tahaks, sest see peletab eemale mõtted, et ääääh.. milleks üksi olla, kui saab ka kaksi, aga lihtsalt üksindustunde pärast ei taha inimest kõrvale. See poleks ehk päris õige, võibolla on ka ega mina ei tea ju. Sõbrannade seas ja tutvusringkonnas näeb igasuguseid asju ja tuleb ausalt tunnistada, et on pagana hea meel, et mul meest pole. Sellist ideaalmeest ju ka pole, kellega jamasid ei tekiks. Või on? Kahtlen.. Minuga tekiksid ka jamad, kahtlemata. Kle, vaata mind ometi.. depressioonis & töötu, ilmselgelt ei saagi sellise peas kõik hästi olla. Rääkimata hingest ja muust.

Huvitav on see, et näiteks Taneli kohta ma ei ütle ex (veidra kõlaga sõna nagunii) või endine elukaaslane või misiganesveel.. ütlen lapse isa ja lisaks ei suuda ma end nimetada üksikemaks, sest ei tunne, et kasvataksin päris üksi last. Võibolla olen millestki valesti aru saanud ja tegelikult ikkagi olen üksikema, sest puudub mees või asi või ma ei tea ka enam. Kuradi maailm. Oma standardite ja nimetustega. Vaata, et sa ikka kasti või raamidesse mahud, sest muidu on jamad lood.

Päriselt on mul nii vastik vaadata, kuidas inimesed mõnikord käituvad. EI, nad koguaeg käituvad minu arvates nii ebaloogiliselt. Ütled üht ja teed teist. Mitte lihtsalt ei ütle, sa oled täielikult veendunud. Hiilid oma tõekspidamistest mööda ja loodad, et keegi ei märganud seda. BUSTED! Ma märkasin ja mind nii kohutavalt häirib see. Pagan, ole siis aus vähemalt. Valusalt aus kasvõi enda vastu, kui teiste vastu ei suuda. Mkmm.. hiilid mööda.
(aga muide, ma teen ka seda mõnikord, seega..)

näe, instagram.com/_jaanika