Sedasi.

 Beebivines külgen. Kes teab, see.. see.. teab, et roosa beebivine vaheldub piima, kaka, pissi loikudega, hüsteerilise nutu ja 24/7 valves olemisega. Kuidas ometi on see võimalik, et see väike tulnukas paneb kõik proovile. Vaimse tervise, koduse korralduse, paarisuhte, sõprussuhted, suhte teise lapsega, suhte iseendaga -kõige enim. 

Ja kuidas on see võimalik, et 11.5 aastat tagasi esimest last sünnitades mõtlesin, et pagana pärast, miks naised saavad pärast esmast sünnituse õudukat veel teisegi lapse ja kolmanda ja neljanda.. noh, ma paar kuud tagasi meenutasin seda mõtet uuesti. Ja imestasin taaskord, ka iseenda üle. Sünnitamine endiselt on rõve. Ma maksaks, kui saaks, et keegi teine sünnitaks mu eest. Olgu, pärast ränkrasket katsumust on lapse oma käte vahele saamine maailmamuna peal parim asi üldse. Nagu päriselt. See on nagu armastusest veel kangem tunne. Ega ma ei tea, mis selle nimi on, aga .. võibolla tingimusteta armastus? Sest oma lapsele ei sea sa tingimusi, armastad teda just sellisena nagu ta on, olgu nii opakas ja kole kui tahes. :) kusjuures teiste inimeste lapsed tunduvad opakad küll. 

Imelik asi on selle vanusega, üldse ei tunne seda va 30nese tunnet. Täna üks sõbrants ütles, et ta rebaste ristimisele ei hakanud minema, polevat enam selles eas.. seda oli väga naljakas kuulda. Pole selles eas.. :D ikka veel ajab naerma. Ull daam küll. 

Rohkem enam ei tule, äkki kunagi jälle. 

Aaaa!! Mitte keegi ei kirjuta mulle enam, eks, sest noh, nii on, need kodused beebimammid jäävad kõrvale kuniks nad muust ka rääkida suudavad kui beebist. Pole viga, oli oodatav kulg, aga.. lähen mina siis üks reede Tartu ja voilaa, käin linnapeal ja järjest juhtume kokku. Ja siis hakkab beebi nutma ja nemad "Ega siis midagi, mine sa edasi ja näeme jälle, eks". Oodatav kulg. 

Mõtlesin jooksma minna(nagu viimased 2 aastat), samas kui keegi teeks Rõuges/Võrus täiskasvanutele kergejõustikutrenni, siis... nii hea vabandus! Ma tahaks pärisasja teha, mitte mõttetult kuskil saalis vihtuda, no niiii nüri tundub. Ujuda tahaks ka. Ahhh.. lähen hoopis kringlit sööma ja 1kg präänikuid ootab hävitamist. Isssand kuidas mulle süüa meeldib. Ebaõiglane, et see paksuks teeb. 

Okok.

Pilt päriselust koos pesemata pea, pundunud näo ja küünelakist koorunud küüntega mu esiklapse sassis toas, aga see nunnukas on ♥️