Tore, kui aina kaugemale mälusoppi kanduv suvi end ka väga pimedal novembrikuul ilmutab.

Ilmutades end laes, siis vaibal, siis laual, kus õunakoogiga sobitus imehästi. Edaspidigi loodan tükikest suve näiteks peegli peal näha, täiesti suvalisel hetkel, täites näo naeratusega.