Viimasel ajal mängib rohkem pehmete mänguloomadega, toidab neid, aitan riietada jne. Nukud muidugi meeldivad ka. Puslesid paneb kokku, ühe lihtsama täiesti iseseisvalt ja keerulisema puhul teab, kuhu osad tükid sobivad, aga ei viitsi nii palju pusid, et õigesti paika saaks. Aga täielik hitt on plastilin, mina pean talle mingeid asju valmis voolima ja tema siis lõhub ja surub neid vastu lauda, unustab end lausa tunniks laua äärde. Pintslitega värvib ka, aga sellest tüdineb kiiremini. Raamatuid vaatame palju, enne magama minekut ehk lõunal ja õhtul ning vähemalt korra veel muul ajal. Koduseid töid teeme koos, nõusid pestes solistab ta ka kraanikausi ääres, süüa tehes aitab tükeldatud juurikaid potti panna jne jne. Nii palju kui suudab ja oskab, huvi vähemalt on. Kuna mina Mariga väga mürada ei viitsi, siis selle osa täidab Tanel. Üldse saab issiga hästi läbi, oli temaga paar tundi kodus, kui juuksuris käisin ja ei teinud üldse kisa. See on hea, sest väga põen tema jätmist kellegi teise hoolde, et kuidas reageerib ja mina ikka tean kõige paremini, kuidas mida teha, aga üritan sellest asjast üle olla, sest Mari peab harjuma ka ilma minuta olema. Ka mu isa saab hoidja rolliga päris hästi hakkama. Pärast seda kui ta oli pea kaks tundi lapse kannul jooksnud ja kõik Mari soovid täitnud ning lõpuks minu saabudes suure ohkega diivanile langenud, mõtles, kuidas ta oma kolme lapsega nii jaksas. Muideks, meie tüdruk on ta viies lapselaps.
Muidu, sünnipäevaks on plaan jalgratas kinkida.
Seda on hästi imelik mõelda, sest alles ta ju oli mul nii pisike..
ja nüüd..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar