Asjast.

Täna oli siis see koosolek Krõlli lasteaias, kus Mari hakkab käima. Dejavu, sest kõrval oleva Poku lasteiaga(käisin ise seal kunagi) on planeering identne. Dejavu, ka Mari rühm hakkab olema täpselt samas ruumis nagu minul oli, kui Pokus olin. Minu mälupildis oli kõik kuidagi kaks korda suurem ja sellepärast olin alguses pisut üllatunud, sest ootasin suuremaid ruume, aga tegelikult pole ruumil midagi viga, mällu salvestatud pildi hetkel olin lihtsalt väga päda ja siis näibki kõik kaks korda suurem.
Tund aega pidas "loengut" logopeed, kes väga ilmekalt ja pidevalt žestikuleeris. Põhimõtteliselt tehti puust ja punaseks ette, kuidas tänapäeva vanemad oma lapsed persse keeravad, AGA ta andis ka näpunäiteid, kuidas seda saaks vältida. Kui ma ennast tema jutu põhjal kõrvutasin, siis õnneks ei leidnud ma, et siiani oleksin halb ema olnud, vist.
Ühesõnaga, tema nägemus on, et lapsed õpivad, arenevad kompimise ja haaramise kaudu ehk käsi on oluline. Ameeriklased pidavat arvama, et hoopis läbi silmade. Sealsed voodikarussellid on pigem nii ehitatud, et nad asuksid otse lapse pea kohal, kätega puudutamine polevat oluline. Ameeriklaste versioon kõlab pullikakana.
Üpris masendavalt kõlasid ka igasugused näited, kuidas 5aastane ise endal mähkmeid vahetab, sest ema-isa pole viitsinud teda õpetada potil käima või samas vanuses lastest, kes lihtsalt ei jaksa väikseid jalutuskäike Annelinna majade vahel ette võtta, sest nad pole harjunud end nii palju liigutama. Ka trepist käies ei jõua põlvi nii palju tõsta, et inimese kombel üles liikuda. Rääkimine pidavat nõrk olema, sõnad ei tule selgelt üle huulte, sest keel ja lihased pole saanud piisavalt treenimist, siin tõi ta välja, et mõni sööb veel püreesid, niisiis pole mälumisega eriti tegeletud ja lihased ongi nõrgad.
KÕIK on vanemate teha.
Kuigi peaaegu terve saalis viibiv seltskond iga toodud näite juures kihistas naeru, siis tegelikult on see kõik kurb ja olukord läheb aina halvemaks nagu logopeed nentis ja tema oli tõsine.


Et siis last tuleb ja peab õpetama, arendama, suunama, kasvatama alates sünnist peale, mitte ta ei saa võimekaks iseenesest. Tundub täiesti loogiline, aga ometi on aina rohkem lapsi nõrgemad, haigemad, laisemad.