Kohutav. Kui ma raamatukogust laenutasin Epp Petrone "Roheliseks kasvamine" ja kohe seda mänguväljakul lugema hakkasin, ei suutnud raamatut enam käest panna, saades aru, et maailm on täiega pekkis ja ma ahmisin seda infot, mõeldes "oi, appppi". Ja nüüd hakkasin vaatama Jamie Oliver "Food Revolutsion" teist hooaega ja mõtlen taas, et maailm on veel rohkem pekkis. Rääkimata eilsest loengust lasteaias.
Mul on tunne, et tahaks teha kõike õigesti ja kasvatada oma lapsest inimene, kellele luua täisväärtuslik elu ning tervislik keskkond. Kui mul teda poleks, kas ma üldse üritaksingi hoolida sellest, mis saab maakerast, meist ja neist, kes veel pole sündinud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar