On olnud põnev nädal. Esiteks Mari lasteaiaga harjutamine, mis on siiani enam-vähem kulgenud. Ta küll jääb nutuga, aga vähemalt sõi täna lõunat ning kasvatajad ütlesid, et on tubli olnud. Ma alguses kartsin, et ta nutab kõik need 3 tundi, mis aias esialgu veedab, aga mida aeg edasi, seda kiiremini tundub nutt vaibuvat pärast meie lahkumist. Kasvatajateks on üks noor tüdruk, kes on väga tore ja asjalik ning 40ndates naisterahvas, keda tean lapsest saadik, olen tema tütrega kunagi lapsepõlves koos mänginud, kuid temagi paistab tore.
See lasteaed väga ei poolda koos vanematega harjutamist, seega kõik lapsed on siiani algusest peale üksi. Ühe korra, kui järgi läksin, siis kasvataja pakkus, et võiksin aidata Maril lõunat süüa, sest ta ei söönud eriti, siis sain ruume ja olustikku lähemalt näha, sest tavaliselt tulek-minek käib nii kiirelt, et ei jõua süveneda.
Laps on muutunud vast nii palju, et tahab rohkem lähedust ja tähelepanu, mis on täiesti loomulik ning ma väga hea meelega jagan seda talle. Kaks õhtut on ta ka vanaemaga jäänud, kui me kinos käisime ja Tartuffil ka, siis Mari on olnud vanaema suhtes väga tõrjuv, viimastel kuudel oli ta temaga suur sõber, aga eks lasteaeda minek on sellise muutuse tekitanud.
Teiseks. On olnud rohkem aega trenni teha, seega sörkisin esmaspäeval oma elu esimesed 5 kilomeetrit täie mõnuga läbi, omas tempos ja hing ei rippunudki nööri otsas, hästi mõnus oli. Teisipäeval kodune jõutrenn hantlitega, mis olid mu ema omad. Laenutasin raamatukogust ühe raamatu ja teen sealt algajatele mõeldud kava järgi. Mina ja hantlid? Hea nali eks. Aga nali naljakas, see värk pakub nüüd huvi. Naljakas.
Neljapäeval ujusin basseinis, minek oli pagana hea. Einoh, päriselt nagu. Ma ujusin 35 minutit ning ca 1,2km rinnuli. Kuu aja eest suutsin ma vaevu poole tunniga kilomeetri läbida, vahepeal kanalis ujudes ei saanud ju läbitud vahemaad mõõta. Äärmiselt meeldiv progress.
Ja homme, st. juba täna, sest kell on pool üks öösel, on plaanis imelühike rattasõit ja otse sadulast imelühike kerge jooks, et harjutada triatloni jaoks rattasõidult jooksule üleminekut, sest noh, ma olen laupäeval toimuvale Elva triatlonile kirja pandud.
Laupäeval siis 250m ujumist, 10km ratast ja 2,4km jooksu. Ujuda tahaks ca 7 minuti kanti, sest basseinis ujusin tsipa alla 7 minuti, aga see on siiski bassein, kus ma tunnen end kordades mugavamalt, et päris sellist aega järves ei looda, kuid mine tea, alla 8 minuti võiks ikka jääda. Seekord panen oma 10 aastat vana "spordi"kella ka käele, et aega jälgida. Õde kinkis selle, kui ma sain 12 või 13, ei mäletagi täpselt, igaljuhul oli see üsna ammu ja endiselt töötab ilma probleemideta.
Kolmandaks. Batmani film, millel ma eriti ei peatuks, pole minu maitse järgi ja liiga läbinähtava süžeega, aga hilisõhtune Tartuff oli tore ja ma tunnen end veidi kohmetult sellisel hilisel kellaajal, sellistest inimestest ümbritsetud situatsioonis, sest nende elu tundub hulga muretum. Nad on lärmakamad, lõbusamad ja nad võivad end purju juua, kui tahavad ja neil on palju tuttavaid-sõpru, kellele kätt viibata või kellega juttu rääkida ja neil on aega nii olla kella 5ni. Ma ei ole kade, ühest sellisest õhtust, kord kuus, muidugi ära ei ütleks, aga minu jaoks võõraks jäänud elu.

Lähen nüüd oma tütre kõrvale magama.