Samm.

Laps läheb paari päeva pärast lasteaeda. Ma olen talle korralikku eeltööd teinud, palju rääkinud, seletanud, aia tagant mööda kõndinud ja koos arutlenud, mida seal kõike teha saab. Kui väga väga aus olla, siis ma väga hea meelega ei viiks teda sinna. Vist kardan talle selle suure sammuga kuidagimoodi haiget teha. Arvates, et kaaslased on kiuslikud või tädid ei märka teda, paneb mind mõtlema, kas see on ikka vajalik. Kindlasti mu hirmud ja mõtted pärinevad enda kogemusest lasteaiaga, aga võibolla liialdan ja kõik on hoopis toredam, aga ikkagi.. minu linnupoeg.
Enne mind on peaaegu kõik lapsevanemad vist nii tundnud, lõpuks läheb too sama laps heatujuliselt kooli, ei mahu enam kaissu ja vaatab sind imelikult, kui sa talle musi teed.
Nüüd ma tean küll, miks saadakse rohkem lapsi kui üks. Õnneks ma saan veel nunnutada.

See oli tema esimene sügis.