Kltrne.

Käisin täna teatris. Etenduseks oli "Enesetapja" ja mängisid lavaka tudengid. Hoopis teine tera, ma ütlen.
Pole väga usin teatris käia, aga nii vähe kui ma olen, siis põhiliselt vaadanud Vanemuise repertuaari. Kord sai käidud ka Ugalas, mis oli päris hea. Ma ei tea, kas Tartu puhul on lihtsalt juhus, et valituks osutunud etendused pole väga meeldejäävad olnud, aga igaljuhul oli peagi kooli lõpetavate noorte näitlejate tööd väga huvitav jälgida. Muidugi oli lavastajaks ka Tiit Ojasoo. Mina ootasin huviga, et mis seal laval küll toimuma hakkab. Huvi oli ka sellepärast, et nende värskete noorte näitlejate seas oli mu esimene peika. Hihi. See huvi oli isegi suurem. Lausa nii, et läksin teatrisse täiesti üksi. Kooli kaudu sain pileti, aga meie klassist ei läinud peale minu mitte keegi teine, tuttavaid nägusid nägin küll, aga mitte nii tuttavaid, et juttu oleks rääkinud.
Isver, tollest värgist on juba 9 aastat möödas. Kui ma sellele enne etendust mõtlesin, siis torkas pähe, et oli ju 4.detsember, kui asi lõppes. Üsna lähedal tänasele kuupäevale, kokkusattumused on lahedad. Ausalt ütlen, siis temast üle saamiseks läks mitu aastat, eks see on ilmselt mingi esimese peika teema,  ei tahtnud kuidagi ununeda. Tollel ajal tal näitlemise vastu huvi küll polnud, just vastupidi, sest mäletan, kuidas rääkis, et peab koolietenduses üht väikest osa mängima, mida ta poleks hea meelega üldse teinud. Vot siis, kutseline näitleja.
Tükk oli lahe, naljakas, kiire, ettearvamatu, huvitav, liikumist oli üksjagu, veidi laulu ja pisut kaasaegseid nüansse. Polnud sugugi rasked need 3 tundi. Peab ikka rohkem teatris käima, võibolla vaatamagi rohkem Tartust väljapoole või ootama külalisetendusi.
Lõpus öeldi midagi, mis võttis kogu iva hästi kokku: "Mis on ühiskond – lihtsalt loosungite vabrik. Mina ei räägi teile vabrikust, ma räägin teile elavast inimesest. Mida te mulle jahvatate, et "ühine", "isiklik". Kas te arvate, et kui inimesele öeldakse, et sõda on välja kuulutaud, siis inimene küsib, kellega on sõda, miks on sõda, milliste ideaalide nimel on sõda? Ei, inimene küsib: "Mis aastakäigud sõjaväkke võetakse?" Ja sel inimesel on õigus. Inimene lihtsalt elab ja kõige rohkem kardab ta surma."